armastus

     Uus päev ja ei midagi uut. Ma lihtsalt ei mõista mis toimub. Kas asi on minus või mulle tundub et olen kinni siin pimeduses. kas keegi saaks mind siit välja aidata? Kas keegi tahab mind aidata? appi?
     Ma ütlen ise endal et isegi kui mu süda on katki, ära nuta. Isegi kui ma tahaks surra, ära sure. Kui ta tahab ära minna, lase tal minna. Isegi kui sa tahad tast kinni hoida, ära hoia. Selline tunne nagu taevas kukuks alla, kõik kukub alla.
     Ütlen endale veelkord ära tee midagi sa rumal, haletsusväärne inimene. Sõda on juba läbi, kuid miks sa veel ikka kakled ja rügeled. Kui sa nii teed, kas see siis paneks teise inimese südame valutama?
    Armastus on see kui tunned et sa aeglaselt sured, kuid unustad kiiresti. See on kui komm, mis on mu suus. Kui maitsed siis on magus, magusaim kui miski muu.  Kuid kui kogemata alla neelan siis on kui tunne nagu oleks kivi südamel.
    Pole ime et armastus on raske, ma olen ikka veel kohmakas. Me mõlemad oleme samasugused, rumalad mõlemad. Mõnikord peame minema erinevat teed ja see tekitab vastuolusid. Kuid äkki see ongi armastus. Kui ma sind igakord näen siis on mu süda täis erinevaid emotsioone. Sina oled see, kes mu külma, jäätunud südame üles sulatas. Palun armasta mind, hoia mind. Et mu valulikud pisarad ja  kurb üksindus ei tuleks enam tagasi.  Ma kardan anda oma südant, kardan seda valu mis sellega kaasneb. Kuid see on mu süda, mida on ära kasutatud ja minema visatud, kuid siiski olen veel alles hoidnud.
     Kuid kui sa mu südamesse tungisid siis sa täitsid selle oma hea loomuga ning meie imeliste mälestustega. Kui ma olen sinuga siis ma ikkagi naeran, kuigi olen haiget saanud. Sina oled see inimene kes parandas mu haavad ja mu pisarad ära pühkis.  Ma annan sulle selle armastuse mida olen alles hoidnud, et sõnad üksindus ja lahusoleks ei eksisteeriks meie vahel. Et ainult armastud jääks.