Päike paistab silma ning ei lase mul magada. Ma avan silmad ning näen sinist taevast ja seda suurt kollast päikest. Ma sügan silmi ning sirutan ennast. Rohi mu ümber on roheline ning täis lilli. Ma laman selles ning uurin. Lõpuks ma tõusen istuli ning vaatan enda ümber. Terve väli on lilli täis. Ma naeratan ning haaran ühe roosa lille. Hoian seda enda ees ning silman seda. Nii ilus, väike habras. Ma lasin lille lendu lõpuks lahti ning vaatan kuidas tuul ta minema viib. Ma ohkan ning tõusen püsti. Mu helesinine kleit lehvib tuule käes ning mu juuksed tungivad näkku. Ma panen neid kõrvataha, kuid tulutult.
Korraga ma kuulen enda nime. Keegi hüüab mind. Ma tean seda häält. Ma keeran ennast ringi ning naeratan. Seal ta seisis, lehvitab. Ma lehvitan vastu ning jooksen ta poole. Lõpuks, kui ta juurde jõudsin, kallistasin teda hästi kõvasti. Ta kallistab mind vastu ning suudleb mind otsa ette. Ma kihistan naerda ning vaatan ta silmadesse. Nii palju armastust, nii palju tundeid.
Ma armastan teda!
No comments:
Post a Comment